MEELDETULETUS LOOMA SOOVIJALE!                                                                                                                           Tekste võib kasutada ainult koos viitega Tripsiku kodulehele.

  • Loom on elusolend ja tema elu peab olema täisväärtuslik kogu tema elu.
  • Enne looma ostmist püüa koguda võimalikult palju informatsiooni tema käitumise, toitmise ja pidamise kohta.
  • Looma muretsedes, võtad vastutuse tema eest hoolitseda.
  • Ta on kõige õnnelikum, kui saab enesele hoolitseva ja armastava perekonna.
  • Mõtle, kas sul on võimalik tagada talle kvaliteetne ja täisväärtuslik toit, piisavalt avar puur, vajadusel veterinaari abi ja aega temaga tegelemiseks.
  • Lemmiklooma ei osteta lapsele mängukanniks, vaid temast peab saama silmarõõm, kellest hoolivad ja tunnevad head meelt kõik pereliikmed.
  • Lapsed võivad oma lemmikut küll väga armastada, aga tihti võib jääda vajaka panna tähele looma vajadusi.

Kui vastasid igale lausele sõnaga JAH ja sa pole ära hirmutatud kohustuste ees, siis tule ja tee oma parim valik Tripsik OÜ -st.


Peatse kohtumiseni!

Hobikasvatus aastast 1997, müük farmist alates 2004.

 

KÜÜLIKUTEST

Küülikupoja ostmisel tehakse esmane valik tavaliselt looma välimuse ja käitumise põhjal. Kindlasti tasuks müüjalt uurida, kui suureks ta kasvab, täpne sünniaeg, sugupuu, mida on loom siiani harjunud sööma, kas on tehtud vaktsineerimised või kuna peaks nendega alustama.

Iga uus lemmik valmistab kindlasti suurt rõõmu ja eriti alguses pööratakse talle tavaliselt palju tähelepanu. Siiski pole mõistlik loomakest koju saabudes kohe puurist välja ja sülle võtta. Targem oleks loomal lasta esimesed päevad rahulikult puuris veeta, tutvuda uue ümbruse ja lõhnadega. Sõbrustamist võiks alustada toidu pakkumisega käest ja looma silitamisega. Nii tekib kõige paremini sõbra-ja usaldussuhe.

Enne küülikule kodu pakkumist tuleks siiski järele mõelda, sest elusolend pole mänguasi, kelle võib lapsele igavuse peletamiseks osta ning hiljem nurka unustada.
Looma eest tuleb kanda hoolt päevast päeva terve tema eluea jooksul.

Loomulikult kaasneb looma võtmisega palju positiivset. Just looma eest hoolitsedes õpib laps kohusetunnet. Silitades õpib õrnust. Looma tegemiste ja käitumise jälgimine võib olla lõbus ja lõõgastav vaheldus arvutimängudele või televiisorile. Küüliku hüpeldes sooritatud trikid ja legoklotside tassimine on naljakas vaatepilt kogu perele.

KUI VÄIKE VÕI SUUR ON KÄÄBUSKÜÜLIK ?

Oma pika küülikukasvatuse praktika juures (alates 1997) olen kohanud kõige sagedamini, et inimesed, kes pole näinud täiskasvanud kääbusküülikuid (0,8-2 kg) ja seal kõrval lihaküülikuid (enamik 4-7 kg ja flandriad isegi 12-15 kg), ei oska loomade suurust hinnata. Täiskasvanud, kilogrammiraskust hermeliini näidates olen saanud vastuseks imestunud hüüatuse: “Oi kui suur, aga meie tahtsime ju kääbust, mitte lihaküülikut!“ Korduvalt on juhtunud, et ligi kuuvanuste poegade kohta küsitakse:“ Nii suureks nad siis jäävadki, jah?“ Millegipärast arvavad paljud, et kääbusküülik on täiskasvanuna sama suur kui merisiga.
See ei vasta aga tõele. Kääbustõugusid (kuni 2 kg) on mitmeid ja eri tõud on eri kaaludega. Näiteks tõustandardi järgi väikseim tõug on hermeliin, kes kaalub 0,8-1,5 kg, kaalult järgnevad neile lõvilakad kaaluvad 1,5-1,8 kg, kääbuspässid (kääbuslontkõrvad) kaaluga 1,5-2 kg ja minipässid 2 kg-2,5 kg.
Teistest kogukamad paistavad angooraküülikud, kelle karvad võivad olla isegi 12 cm pikad. Ka ülesöödetud loomad ei pruugi püsida õiges kaalus.
Lihaküülik peab täiskasvanud kääbusküüliku kaalu saavutama juba kahe esimese elukuuga. Täiskasvanuks saaks lugeda olenevalt tõust 6 või 8 kuust isendit.
Täiskasvanud küülikute liiga väikese kaalu põhjus võib olla ka pidevas suguluspaarituses, viletsas toitmises –ja tervises. Seevastu liiga suured „kääbusküülikud“ on tõenäoliselt lihaküülikute ja kääbustõugude ristandid. Et nii ei juhtuks, tuleks loom osta usaldusväärselt kasvatajalt ja looma kohta piisavalt andmeid ning sugupuud küsida.

KÕRVAD PÜSTI VÕI LONTIS

Küülikupoegade sündides on nende kõrvad pisikesed, umbes 5 mm pikkused, ja sellised kõrvad ei ripu ega seisa kindlalt ka püsti. Ideaalis peaks lontkõrvade ehk pässküülikute kõrvad hakkama alla vajuma 3-4 nädalaselt. Algul vajuvad püstised kõrvad V-kujuliseks, seejärel vajub üks kõrv alla ja teine järgi isegi nädal hiljem.
Siiani on räägitud vaid sellest, et kui pässküülik ei saa korralikult lontis kõrvu, on viga sugupuus - nimelt peavad olema kõik esivanemad lontis kõrvadega. Kuid Läti küülikukasvatajate sõnul on oma osa ka temperatuuril: kõrgete temperatuuride juures vajuvad kõrvad kiiremini.
Hiljemalt 3-(4). elukuuks on kõikide pässide  kõrvad alla vajunud.
Pässküülikuid on palju erinevaid tõuge, mis erinevad üksteisest põhiliselt kaalu poolest. Raskeim on prantsuse pässküülik, kes kaalub tavaliselt 5-7 kg. ja isegi rohkem.
Üks huvitavaimaid on inglise pässküülik, kelle ühe kõrva otsast teiseni mõõtes saab oma 70 cm. See tõug on üsna haruldane ja vähe levinud. Põhiliselt kasvatatakse teda iluloomana, kuna ülipikkade kõrvade eest tuleb tublisti hoolt kanda. Inglise pässi kaal on harilikult 4-5 kg. Kõige lühemad püstised kõrvad on kääbusküülikutel. Kõige pikemad püstised kõrvad on lihaküüliku tõul flandrial. Kõrvade pikkus vähemalt 15 cm.

NÕUANDEID TOAKÜÜLIKU PIDAJALE

* Küüliku seikluspiirkonnast toas tuleks peita elektrijuhtmed, tõsta kõrgemale mürgised toalilled, eemal hoida jahihimuline koer. Tähelepanu võiks pöörata ka sellele, et toas ringi kepsutav küülik võib ei satuks kellegi jala alla või jääks ukse vahele.

* Tänu küülikute erakordsetele hüppevõimetele saavad nad toas olevaid esemeid ja mööblit kasutada trepiastmetena, mida mööda võimalik järjest kõrgemale tõusta ja seejärel näiteks läbi lahtise akna seiklema minna. Sellepärast ei soovitaks ka hoida looma lahtiselt rõdul. Väljaspool puuri peaks küülik olema järelevalve all.

* Küülikut ei tohi pidada akvaariumis ega muus kinnises anumas – ta vajab pidevat õhuvahetust.

*Küülikud ei talu otsest päikest ega liigset kuumust. Kui looma peetakse suvel väljas puuris või aedikus, peab olema küülikul võimalus piisavalt juua ning vari päikse ja vihma eest.
Palavatel suvepäevadel (üle +20C) reisima minnes ei tohiks küülikut jätta mitmeks päevaks üksi koju kui pole võimalik kontrollida toatemperatuuri ja õhu liikumist (ülekuumenemise oht!). Soovitus - leidke hoidja. Tänapäeva autod on varustatud konditsionneriga mis peaks tagama mugava autosõidu ka loomale.
Pigem naudivad küülikud jahedamat ilma. Välistingimustes harjunud täiskasvanud kääbusküülik elab ilusti ka kuni -20 C juures.

* Küüliku luustik on õrn. Väga väikestele lastele võib looma kätte anda vaid vanemate juuresolekul. Ohtlik on looma kukkumine pea peale või liiga tugev haare. Kukkumise vältimiseks on kõige parem küülikuga põrandal mängida.

* Küülikut ei tõsteta kõrvadest – see on loomale valus. Kõige parem viis on lemmik võtta kindla haardega sülle, ühe käega teda altpoolt toetades.

* Küülik sööb ligi 40 korda päevas. See tähendab, et pidevalt peaks olema ees kuiv hein ja joogivesi. Kõiki teisi söötasid antakse lisaks: suvel värske hein, muul ajal kapsast, porgandit, õuna jms, kindlasti peaks küülik saama ka kvaliteetset spetsiaalselt küülikutele mõeldud segasööta, kus on sees vajalikud vitamiinid ja mineraalained. Sööt ja vesi peavad olema puhtad (mitte loomade all määrdunult)!

*- Soovitatav oleks küülik lasta vaktsineerida müksomatoosi vastu varakevadel, kindlasti enne sääskede ilmumist. Müksomatoos on väga nakkav viirushaigus, mis levib verd imevate putukate kaudu ja lõpeb looma surmaga. Vaktsineerida võib alates 4. elunädalast. -Ka küülikute viirushaigust hemorraagiat on võimalik vaktsineerimisega ennetada.
-Vastava ravimi suukaudsel manustamisel noorloomadele saab ennetada ja ravida koktsidioosi. Haiguste osas konsulteerida veterinaariga.

* Järsud söödamuutused pole küülikule head - esimest kevadist värsket heina tuleks alustuseks anda väike peotäis, hiljem koguseid suurendades. Suur kogus värsket heina võib tekitada gaase, mis võivad looma elu lõpetada. Samal põhjusel pole soovitatav anda ka suurtes kogustes kastest või vihmast märga heina. Iga uue söödaga tuleb looma harjutada tasapisi.

KÜÜLIK EI OLE JÄNES

Jänes on pika sihvaka keha ja pikkade kõrvadega. Tagajalad on tal pikemad kui esijalad. Sigima hakkavad jänesed 10 kuuselt, tiinus kestab 50 päeva. Poegivad tavaliselt maapinnal, põõsastikes. Vastsündinud pojad on ligi 100g rasked, nägijad ja kaetud tiheda karvkattega. Kolmandal elupäeval on nad juba väga väledad jooksjad. Imetamise perioodil hoiavad ema lähedusse. Esimese elunädala lõpul hakkavad rohtu sööma.

Küülikul on lühikesed tagajalad ja kõrvad. Sigima hakkavad umbes 6 kuu vanuselt. Tiinus kestab 30 päeva. Elavad kolooniatena ja poegivad urgudes. Vastsündinud on pimedad ja karvkatteta. Imetamine kestab umbes üks kuu. Erinevalt jänestest ei käi küülikud kaugetel toitumisretkedel ja peituvad ohu korral urgudesse.
Ulukküüliku kodustamisel on aretatud palju tõuge.

ETTEVALMISTUSED
Küülikute tiinus kestab 30(±3) päeva. Küülikuema võib hakata askeldama, kõrred suus, juba nädal enne poegade sündi. Tavaliselt hakkab aktiivne pesaehitus vahetult enne poegimist, siis on küülikuema heina kokkutassimisega niivõrd ametis, et tavaliselt ta ümbritsevat keskkonda eriti tähele ei pane. Heinakõrred ristipidi suus kõnnib ta mööda puuri senikaua, kuni leiab pesa jaoks õige nurga. Kõrtest moodustab ta pesakujulise lohu, mille vooderdab seest pehmete karvadega. Vooderdusmaterjali saab küülikuema oma kõhult ja külgedelt.

VASTSÜNDINUD
Väikestel tõugudel võib pesakonnas olla 1-7 poega, tavaliselt on poegi 3-5. Väikesekasvulistel hermeliinidel on enamasti 1-3 ning kääbuspässidel 4-7 poega. Vastsündinud katab hoolitsev ema alati paksu villakihiga, et mitte lasta neil maha jahtuda. Õrnalt katsudes peavad pesas olevad pojad olema üsna soojad või "tulised" ,siis pole poegade alajahtumist karta.
Vastsündinud pojad on pimedad, karvkatteta ja 60-64 grammi rasked. Umbes nelja päeva möödudes on näha nahal õrna jumet, mille järgi võib ennustada kas tulevad heledad, tumedad või kirjud pojad.
Mõnikord juhtub, et küülikuema pesa ei ehita ja vastsündinud pojad on mööda puuri laiali. Põhjuseks võib olla kas tema esimene pesakond, piima vähesus, häiriv faktor ümbritsevast keskkonnast vms. Sel juhul tuleks pojad kokku korjata ja püüda ise neile heintest ja küülikukarvadest pesa teha. Küülikuemal kõhul on piisavalt pehmet lahtist villa, mida ettevaatlikult näppudega kitkudes üsna hõlpsasti kätte saab. Ainult pesas koos olles säilitavad pojad ellujäämiseks vajaliku temperatuuri. 
Harva, kuid võib juhtuda sedagi, et küülikuema sööb oma elusad pojad kohe peale poegimist. Kindlat põhjust ei teata. Võib oletada, et mingi aine puudus või häiris teda midagi ümbruskonnas.

TOITMINE
Ema toidab poegi 1- 2 korda päevas, tavaliselt hilja õhtul või vara hommikul umbes 1-2 min., seega ei pruugi toiming alati nähtav olla ja võib jääda tunne, nagu ema ei hoolitsekski oma poegade eest.
Esimese kõhutäie saavad pojad tavaliselt 24 tunni möödudes või varem. Väga oluline on, et mitte hiljem, sest toitmata pojad ei ela üle 2-3 päeva. Korralikult toidetud poegade kõhud on ümmarguse palli moodi. Seevastu toitmata pojad näevad teiseks või kolmandaks päevaks välja, justkui asuksid nad mitu numbrit suurema naha sees, nende nahk on voldiline. Vahel saab küülikupoegi toita, kui asetada küülikuema selili endale sülle ja panna pojad ükshaaval ( et nad ei kukuks) nisa otsa sööma. Kui poeg suudab1-2 minutiga kõhu süüa ümmarguseks palliks süüa ,on emal piisavalt piima. Kui pojad rabelevad pidevalt ühe nisa juurest teise juurde ja kõhu paisumist pole märgata, on emasloomal piima puudus. Selle vältimiseks peaks emaküülik saama vaheldusrikast toitu - suvel värsket heina, talvel aedvilju ja pidevalt puhast vett.

ISESEISVUS
Küülikupoegade silmad avanevad 10-12. päeval, siis hakatakse tegema ka esimesi retki pesast välja. Tavaliselt vaid selleks, et "tualetti" kasutada - väljaheidete jaoks on enamasti valitud üks puurinurk. 
Aktiivsemad väljaränded pesast algavad alates 3. elunädalast. Sel ajal väheneb ka emapiimaga toitmine ja pojad hakkavad lisaks muud toitu näksima. 
Enne kolme nädala möödumist ei tohiks puuri puhastamisel küülikuema meisterdatud pesa laiali lõhkuda, sest inimese tehtud pesast kipuvad pojad välja libisema. 
Neljanädalased pojad muutuvad emale juba tõelisteks tüütusteks. Sageli võib näha, kuidas ema kalpsab pisikeste küülikute armee rünnaku eest, kes tahavad temast veel viimast piimapiiska välja pigistada. 
Pojad võiks võõrutada väikestel tõugudel alates 5 -dast elunädalast, suurtel ja hiid tõugudel alates 7. elunädalast.

2020 a. UUS TEKST SIIN:

Jagan siin ainult enda  kogemusi  ja arvamusi. Kui keegi leiab, et saab/võib teisiti, siis on ka kõik hästi.

 

MÕTE JA VALIK

Kui tuleb mõte soetada lemmikuks küülik, see armas karvapall, siis tuleks mõelda sellele, kas mul on  olemas kõik teadmised, et võtta  see vastutus. Kui on teadmised, siis kas mul võimalik soetada kõik vajalik varustus , toit ja tarvikud, vajadusel veterinaari abi, et loomal oleks hea ja mugav elu.

Küülikud on väga armsad loomad. Kuid kasvades võivad neil välja lüüa mitte nii armsad kombed. Nad võivad alustada isepäi remondi tegemisega. Ühel ilusal päeval avastate, et kuskilt seinast on tõmmatud riba tapeeti, on näkitsetud maitsmisks natuke linoleumi, teie telekapuldil on kadunud üleöö nupud ja arvutijuhtmest turritavad vastu vaid traadid. Pissiloik ilutseb voodis, pabulad vedelevad põrandal  ja öö on jänksil askeldamiseks just õige aeg.

Selle kõigega peaks arvestama, kuid ettevalmistusi tehes peaks saama  ennetada kahjusid. Juhtmed kinnitada kõrgemale sinale, põrandale ulatuvad juhtmed paigutada plastik torudesse, telefon ja telekapult kõrgemale kohale ja lasta ringi joosta kui ise kohal olete. Toas elava küüliku enda turvalisese huvides oleks vajalik talle ``tema enda kohta`` milleks võiks olla avar puur või aedik.

Kui loom tunnetab ``enda kohta``, siis valib ta ühe nurga oma wc-ks. Sinna võib panna kas wc nurga või kassiliivakasti. Küülik hakkab asjal käima seal kus on tema lõhn. Ehk sinna kuhu ta on korra pissinud/kakanud, sinna see tõenäoliselt kordub taas. Kui väljaheited on laiali, tuleks need panna wc nurka ja puhastada mujalt lõhnad. Uut looma koju viies võibki ta olla korratum, sest tahab märgistada oma territooriumi. Sama võib juhtuda kui saabub juurde uus loom.

Kui viia küülik  koju ja lasta kohe tervesse elamisse lahti, võtabki ta seda ruumi kui enda oma ja puhtusest ei tule suurt midagi välja.

Kuna loomad on nii erinevad, siis kahjuks võivad paljude isendite puhul jääda need nõuanded teooriaks ja praktikas teevad nad ikka seda mis neile meeldib.

On ka selliseid jänkse kes elavad ilma mingi aedikuta/puurita ja nurgas on kassiliivakast ja elu on ilus.

See ei olnud hirmutamiseks vaid selleks, et reaalsuse kätte jõudes ei satuks loomad tänavale või varjuapaika.

Looma valikul eelistatakse tavaliselt seda ``esimest äratundmist``. Vot tema ongi õige! Lemmikloomana võib pidada ükskõik millist küülikut kuid peab arvestama, et suure tõu puhul vajab ta palju ruumi ja seda kõike mis välja tuleb on hulga rohkem. Sellist suurt isendit oleks kindlasti parem ja mõistlikum pidada õuetingimustes. Toas pidada oleks mõistlik ehk kuni 3 kg isendit. Kõiki küülikuid, ka täiskasvanud  kääbuseid võib pidada aastaringselt väljas. Ükskõik kui suurt või väikest kasvu on küülik, peaks välitingimustes  olema vari tuule, vihma ja lume eest.

 

 PUUR VÕI AEDIK

 Eesti Loomakaitse Seltsi lehel (2020a.) antud küüliku puuri miinimum mõõtmed, mis olenevad looma kaalust:

Küüliku kaal alla 1,8 kg

*pindala ühe looma kohta  -0,25 m2

*iga järgneva looma kohta lisandub  -0.12 m2

*lühema külje pikkus   -0,3 m

*kõrgus- 0,3 m

Ehk siis kääbusküülikute miinimum puuri põhja mõõdud oleks 30x83 cm, kõrgus 30 cm. Enda arvates on see puur siiski imepisike. Isegi kaubanduses müüdavad 80 cm küljepikkusega puuride põhjapindalad on suuremad.

Küüliku kaal 1,8-3,0 kg

*pindala ühe looma kohta  -0,5 m2

*iga järgneva looma kohta lisandub  -0.25 m2

*lühema külje pikkus   -0,4 m

*kõrgus- 0,4 m  ….. jne.

Puuris peaks saama loom end vabalt püsti sirutada ja liikuda. Liiga väike puur mõjub halvasti looma lihastoonusele, luudele ja psüühikale. Loom võib minna kurjaks. Ühe koha peal norutav loom ei paku vaatajale rõõmu.

Puuris peaks olema heinasõim, joogipudel, söögikauss ja pesakast varjumiseks. Kuna küülik on looduses uruloom, siis meeldib talle kaevata, kraapida, istuda kastides või torudes. Mõni mänguasi mida ta kasutab loopimiseks (just selline on küüliku mäng) või peidetud maiused mille kättesaamikseks peaks veidi vaeva nägema. Okste andmine aitab hambaid kulutada ja annab tegevust.

Ma kasutaksin sellist võrdlust. Kui inimesed elavad korterites, majades ja lossides, siis küülikud elavad mahukates puurides ja aedikutes. Mõlemad on elamiseks sobilikud. Puuri küülik peaks kindlasti ka vabalt toas saama ringi joosta. Puur oleks koht ööses või pererahva äraoleku ajaks.

Kui inimene elab ühe või kahetoalises korteris , siis pole eriti mõeldav, et sinna mahuks veel meetreid aedikut. Samas ei saa ainult selle põhjal ju väita, et selle looma elu oleks halb ja hoolitsuseta.

Kui küülik saab piisavalt ringi joosta, siis oleneb loomast aga mõni võib hakata puuris protestima ja korralikult kolistama. Kui ta seda teeb öösel, siis tasuks panna tekk üle puuri. See peaks looma rahustama.

Täiskasvanud kääbusküülikuid võib aastaringsekt ka õues pidada.  Peab olema vari nii tuule, vihma kui päikese eest. Talveks võiks pesakasti panna rohkem heina.Kui loom on harjunud sügisest väljas olema, siis miinus 20 C pole nende jaoks probleem. Äkilised temperatuuride muutused külmal ajal tuppa ja välja pole head.

Õue on võimalik neile ehitada huvitavaid majakesi koos aedikutega, isegi mitmekordeid. Võre peaks olema puitmaterjalist seespool, sest nad armastavad närida. Alla vastu maad võiks panna võrgu,sest nad on väga osavad urgude kaevajad.

Selliste aedikute puhul on vahest küülikutele saatuslikuks saanud võõrad loomad: hundid, koerad,rebased. Kindlusta küüliku kodu nii, et  metsloomad ja hulkuvad loomad ei pääseks ligi.

 

ESMAVAJALIKUD TARVIKUD

 *Küüliku eluase: puur või aedik.

Eluase ei saa olla kunagi liiga suur, küll aga liiga väike. Miinimum oleks vast meetrine puur. Kus loom veedab aja üksi olles. Muul ajal toas ringi joostes. Tutvu toodetega

*WC nurk või kassiliivakauss.

Täidetakse naturaalse höövlilaastu või muu sarnase tootega.  Tutvu toodetega

*Joogipudel või kauss vee jaoks. Enamus puuridel on joogipudel  komplektis kaasas. Võimalik osta ka eraldi.

*Heinasõim  asetatakse tavaliselt puurist väljapoole nii, et sõime alumine äär jääb puuri plastikaluse ääre taha toetuma. Tavaliselt puuriga komplektis aga võimalik erinevaid variante ka eraldi osta.

*Kauss graanulsööda ja värske toidu jaoks on tavaliselt puuriga koos.

*Pesakast annab loomale võimaluse peituda/ puhata. Kuna  küülik on looduslikult uruloom, siis talle meeldivad peidukohad, tunnelid, pappkastid jne.  Tutvu toodetega

*Allapanu pannakse kas wc nurka ja/või puuri põhja, et loomal oleks jalgade alune pehme. Et  tal oleks võimalik toimetada, kraapida nagu ta teeks seda ka looduses. Peale selle imab allapanu hästi uriini ja ei lase loomal määrduda. Loomale ei panda allapanuks heina ega põhku. Loomadele mõeldud allapanud on tolmuvabad. Pelletid sobiks ainult wc nurka mitte kogu puuri.

*Sööt. Kõige tähtsam on kuivatatud hein mis peab ees olema pidevalt. Graanulsööt mida antakse umbes supilusikatäis päevas. Soolakivi  ja katsiumkivi on mineraalainete allikad. Soolakivi ja kaltsiumkivi soovitatav vaid noorloomadele, umbes kolmanda elukuuni.

Tooted leiate kas www.tripsik.ee (e-pood või pidamisvahendid) või  www.tripsikpood.ee   Kõikidel  toodetel tuleb seni klõpsata kuni iga toote info: värvused, suurused ja hinnad jõuavad teieni.  Pood täieneb toodetega pidevalt.

 

KÄÄBUSKÜÜLIKU ARENG

SÜNDINUD pojad on abitud, karvutud, kõrvad on lühikesed ja silmad kinni. Vaid õrn jume nahal annab ainu kas tulemas on tume või hele loom.  Vajavad ema piima. Ema toidab tavaliselt kaks korda päevas, hommikul vara ja õhtul hilja. Ema läheb pesa kohale, ajab end veidi jalgadele kõrgemale ja pojad asuvad piima lutsutama. Normaalses toitumuses poja kõht on ümar, nälginud poja kõht on voldilile. Kui piima ei jätku võib panna võimalusel teise ema pessa.  Toitmata pojad surevad tavaliselt paari päeva jooksul.  Seda juhtub siiski väga harva.

Pojad peavad püsima karvadega vooderdatud pesas. Vahel võib mõni vastsündinu jääda nisa külge ja ema lipsab koos pojaga pesast välja. Pesast väljaspool võivad pojad üsna kiiresti maha jahtuda ja surra. Kes vähegi annab elumärki tuleb käes soendada ja kohe teiste beebide juurde tagasi panna.

ESIMENE ELUNÄDAL möödub püsides pesas ja süües. Vähehaaval kasvav karvastik annab aimu looma tulevasest värvist.

TEINE ELUNÄDAL.  Silmad avanevad 10.-12. elupäeval. Pojad muutuvad liikuvamaks. Esimesed ettevaatlikud käigud pesast välja võivad toimuda vahel ka veidi enne silmade avanemist. Otsivad lõhna järgi üles wc nurga ja lähevad sinna häda tegema ja siis ruttu pessa tagasi. Niisama ringi hullamas nad ei käi. Iseloomu me sellistel pesas istuvatel jupikestel me veel ei näe.

KOLMANDA NÄDALA LÕPUKS on nad miniatuursed küülikud. See on aeg kus emal tavaliselt  lõpeb piim. On ka erandeid, kes imetavad kauem.  Pojad on nüüd liikuvad ja ründavad kambana ema, trügides kõhu alla veel maiust otsima.  Mõned emad püüavad oma poegi sel ajal vältida. Pojad hakkavad sööma iseseisvalt kõike muud toitu. See mida sööb ema, seda lähevad nuusutavad  ja maitsevad ka pojad. Kääbuspässidel  on kõrvad pikemaks kasvanud ja tavaliselt võtavad V tähe kuju. Mõnedel isenditel võivad olla ka kõrval alla vajunud, tavaliselt veel mitte püsivalt.

KUU VANUNE küülik on iseseisev.  Kui on antud võimalus, siis harjunud ema kõrvalt sööma kõike. Ta joob kausist või jootjast.

Kääbuspässide kõrvad on  vajunud laiali nagu lennuki tiivad. Mõnel üks kõrv rippumas allapoole ja teine mõtlemas kas kukkuda järgi.  Mõnedel isenditel  võivad olla mõlemad kõrvad ilusti all.

 Märgata on isendite vahel esimesi  erinevusi:  rahulikud, arglikud, julged, uudishimulikud, ``duracellid``.

Siit edasi pole muud kui kasvada, areneda, õppida ümbrust ja inimesi. Tugevnevad immuunsussüsteem ja seedimine. 1,5 kuune kääbusküülik peaks olema valmis minema uude koju.

Küüliku eluiga ca 6-8 aastat (vanimad 12 aastat).

Esimene pilt sai tehtud käe peal, siis jäigi käsi mõõdupuuks. 

 

UUES KODUS

Küülik kelle te olete just koju viinud vajab rahu ja aega. Harjumine uue kohaga peaks toimuma aeglaselt, samm sammult.

Näiteks  stseen  kus uus karvapall toob palju elevust. Kellelgi pole kannatust. Kõik tahavad teda sülle võtta, kõik tahavad pai teha, kõik tahavad heast meelest midagi suhu toppida. Selline reakstioon võib olla täiesti  arusaadav aga ta tulnud võibolla alles hiljuti oma ema juurest või hoopis teisest perest. Võõrad lõhnad ja helid, uus ümbrus. Loomad tajuvad seda kõike väga hästi. Palun andke talle aega harjumiseks. Kõigepealt uue ümbrusega, uute lõhnadega. Las ta uudistab ja saab tuttavaks oma uue puuri/aedikuga. Ta käib ja märgistab oma territooriumi.

Kui loom on stressis siis ta kükitab ühe koha peal, ei liigu, ei söö. Selline loom vajaks lihtsalt rahu. Stressivaba loom käib uurib ümbrust aga ta vajab siiski mõne päva tutvumiseks aega. Siis võiks pakkuda talle käest süüa, silitada. Inimese ja looma vahel peab tekkima usaldus. Seejärel võiks sülle võtta. Kui pole veel kogemust, siis võiks alguses seda teha põrandal istudes. Siis pole kukkumis võimalust. Küüliku luustik on väga õrn. Sellepärast ei soovitata väikelapsi ja küülikuid omapäi jätta, et laps võib tahtmatult looma vigastada.

Samas ma tahaks väga loota, et inimesed ükskõik kui noored või vanad ja loomad sobivad omavahel kokku. Nii on see elu ju siiani käinud. Nii antakse oskused ja teadmised edasi järgmistele põlvedele. Lapsed õpivad hoolima ja armastama. Tõsi on aga see, et väikseste laste ja loomade puhul peab olema pidev  järelvalve ja õpetussõnad vanema poolt. Looma ei osteta mitte kunagi lapsele mänguasjaks, sest elusolend vajab palju rohkem kui elutu mängukann. Looma võtmise ja pidamise eest vastutab ainult täiskasvanu. Laps on see kes alles õpib kõrvalt ja hakkab ise hiljem toimetama.

 

 SÖÖTMINE  JA JOOTMINE

Küüliku põhitoit on kvaliteetne  kuivatatud hein mis peab olema ees 24/7 loomale kättesaadaval kohal.  Kvaliteetne tähendab ilma hallituseta, ideaalis roheline ja lõhnav . Kuivatatud hein kindlasti mitte allapanuna ega wc potis, sest sööt peab olema puhas. Reostunud toit võib suurendada koktsidioosi võimalust.  Juurde antakse graanultoitu 50-80 g päevas ja värskeid puuvilju, juurvilju, aedvilju.

Söötade vahekorda on hea meelde jätta nii. Küüliku keha ja pea on kuivatatud heina kogus, küüliku kõrvad võiks tähistada värske sööda kogust ja saba graanulsööda kogust.

Graanulsöötade liigne tarbimine võib looma korralikult paksuks ajada. Segud koosnevad tavaliselt erinevatest seemnetest. Seemned aga sisaldavad palju rasva. Samas on graanulsööt siiski vajalik rikastades menüüd ja andes vajalikke toitaineid ja vitamiine.

Osad graanulsöödad koosnevad erinevatest teradest, heinalibledest, köögiviljatükikidest. Teistes on kõik need ained purustatult ja pressitud ühsesugusteks graanuliteks.

Alati peab olema saadaval vesi. Kas kausis või pudelis on peremehe otsustada, peaasi, et vesi seisaks puhas. Mustus vees tähendab ennekõike pabulaid/sõnnikut vees. Mõned päevad seisnud vesi ei tee loomale midagi halba. Samuti ei juhtu midagi sellest kui joogipudeli toru ei saa seest puhastada. Loomad ei joo looduses samuti puhastatud ega destilleeritud vett.  Ise eelistan joogipudeleid, sest vesi neis ei määrdu. Kauss on ka kergem ümber minema. Joogipudel peab vett täis olema, et tekiks vaakum ja ei tilguks. Poolik pudel tilgub kohe  kindlasti.

Vee tarbimine võib olla väga erinev. Süües rohkelt kuiva toitu on veevajadus suurem, 500-600 ml päevas.  Kes saavad rohkem värsket toitu, siis veevajadus väheneb. Kevadine värske hein kuni jaanipäevani sisaldab palju vett ja veevajadus loomal võib üldse kaduda. Ärge kartke. Kui vesi on ees ja loom ei joo, siis ta ei vaja seda. Aga vesi peaks ees olema siiski juhuks kui see vajadus tekib.

Kui on kartus, et küülik ei oska joogipudelist juua, siis suruge jootja metall toru otsa saia või leivatükk. Kui ta läheb saia näksima , leiab ka vee. Üldiselt on neil nii hea lõhnataju, et sellega probleeme väga ei tohiks tekkida.

Küülikule võib anda süüa kõike värsket mis ei ole mürgine . Mürgised on näit. tulikas, sibullillede lehed jne. Minu kogemuse kohaselt sordib küülik need ise toidust välja. (Räägin siis olukorrast kui minna põllule ja sealt vikatiga heina niita. Ei hakka keegi neid taimi seal väga sorteerima.Küülik saab sellega suurepäraselt ise hakkama).

 Puuviljad on suhkrurohked, neid vähem. Gaase võivad tekitada  leib, kapsas, õun, vihmane või kastene hein (eriti ristik). Neist kõige ohtlikumaks pean märga heina.

Kõiki uusi söötasid harjutatakse vähehaaval, eriti just noorloomadele. Uusi graanuleid soovitaks segada nendega millega eelnevalt juba harjunud oli.

Küülikute oranzikas või punane piss on normaalne nähtus kui loom on ise ergas.  See tuleb toidust, tavaliselt värskest heinast vms. Kui aga on näha tervises ka muid kõrvalekaldeid tuleks pöörduda veterinaari poole.

 

KÜÜLIK , VESI  JA PÄIKE

Küülikuid ei pesta veega, ei viia ujuma ega panda vanni. Ka looduses pole küülik ei vee- ega ujuja loom. Nende  märg karvkate muutub raskeks  ja nad tunnevad ennast väga halvasti.

 Kui on kõht lahti olnud, siis võib pesta ainult seda mustust välja  mitte looma üleni.

Küülik ei kannata otsest päikest. Üle +20C võib isegi tekitada eluohtliku seisundi.  Kuumade ilmadega panna varju, liikuv õhk, kõrvale külmutatud veega pudel.

 

ÜKS VÕI MITU.

Kuna küülikud suure tõenäosusega võivad minna  suguküpseks saades kaklema, siis soovitati  varem võtta pigem üks loom korraga kui mitu.

Nüüd on see arvamus muutunud. Soovitatakse mitut looma aga see tähendab ka suurema ruumi olemasolu ja suuremat vastutust.  Igasuguste probleemide tekkimisel, kaklemine, märgistamine soovitatakse loomad steriliseerida/kastreerida. Mitme looma võtmisel peab teadma ka seda, et kääbusküülikud saavad suguküpseks juba nelja kuuselt ja on võimelised tooma järglased iga 30 päeva järel. See aga kurnab emaslooma ja tekitab järglaste ülekülluse. Iga küülik kes võetakse lemmikuks ei pea saama järglasi. Oleme vastutustundlikud.

Ma leian, et kui endas pole kindlel kas kahe küülikga saab hakkama, siis pigem võtta üks kui hiljem hakatakse massiliselt loomadele uusi kodusid otsima.

 

KÜÜLIKU TÕSTMINE

Kukkumine või valesti  tõstmine  võib tekitada tõsiseid tervise probleeme või surma. Luustik on väga habras ja selgroo vigastus võib viia halvatuse või surmani. Küüliku selg peaks olema alati veid kumer, ka tõstes. See on tema normaalne kehakuju.  Noore looma puhul hoitakse ühe käega esikäppade alt ja teise käega toetades  looma alt, siis tunneb ta end kindlalt ja ei hakka rapsima. Küülikut ei tohi venitada, haarata vaagnast, hoida kõrvadest. See tekitab valu või vigastusi. Täiskasvanud looma saab võtta kindla haardega sülle, toetades enese vastu, jällegi toetades altpoolt, et loom end kindlalt tunneks.

Rohelisega märgitud pildid meeldivad küülikule, punaste ristide peale teeb kurba nägu. 

Pilt võetud internetist. Klõpsa pildil.

 

 

 

TERVIS

Kui küülik on liikumatu, isutu, kössitab keha  kumeras, kõht on paisunud jne tuleks viivitamatult pöörduda veterinaari poole. Küülikute puhul pole aega oodata, et vaatame ehk läheb paremaks.

Noorloomadel tasuks lasta kontrollida pabulaid. Kas neis leidub eimeeriaid (ainuraksed mis põhjustavad koksidioosi) või ümarusse.

Küülikuid tasuks vaktsineerida müksomatoosi vastu. Vaktsineerib veterinaar. (Tuleb lisa)

 

KUI SUUR VÕI VÄIKE ON KÄÄBUS KÜÜLIK?

Kääbusküülikuks  loetakse kuni 2 kg küülikut. Võtsin eesmärgiks valida küülikud kaalus 1kg, 1.5 kg ,2 kg ja neid võrrelda. 

Modellideks said valitud hermeliin Miia kaaluga 985 g, ilus poiss Tik-Tak kaaluga 1640 g ja kääbuspäss Raimond kaaluga 1970 g.

Kõik modellid on täiskasvanud, mitmeaastased küülikud. Kõik nad mahuvad köögikaalule. Kõige väiksem vabalt, kõige suurem  veidi tihkemalt.

Võrreldud on loomi kindlat mõõtu esemetega nagu piimakann ja keefiri pakk. Seejärel on võrreldud kõige väiksemat ja suuremat küülikut omavahel.



Need pildid peaks andma mingi ettekujutuse. Kuid pikakarvalised isendid paistavad visuaalselt kogukamad. Nende karv võib olla isegi 12 cm pikk. Vahest  võib olla mõni väike isend jällegi suurema kaaluga kui oleks arvanud.

 

KÜÜLIKU SUURUS VERSUS PUURI SUURUS

Piltidel on endiselt modellid Miia 985 g ja Raimond 1970 g. Pilt räägib enese eest.

Siin on puur mõõtudega 77 x 48 x H42 cm




Siin on puur mõõtudega 95 x 57 x H46 cm




Siin on puur mõõtudega 119 x 58 x H61 cm

 

Tripsik OÜ

Küülikukasvatus. Lemmikloomad. Söödad ja tarvikud.

Tripsik OÜ - www.tripsik.ee - info@tripsik.ee

©2020 Tripsik OÜ

Search